“Hamlet”
W. Shakespeare


 
Sisukokkuvõte.
  
 Tegevus toimub renessanssi ajastul Taani kuningalossis ning selle ümbruses. Autor kirjeldab tegevuspaiku üsna napisõnaliselt, tihti on mainitud vaid toimumise koht (nt tuba kuningalossis vms). 

1. Vaatlus.
 Tunnimehed on valves, väljas on külm ning on öö. Järsku ilmub Taanimaa endise kuninga vaim. Valvurid on üllatunud ning otsustavad sellest prints Hamletile rääkida. 
 Toimub vestlus riiginõukogusaalis praeguse Taani kuninga Claudiuse, kuninganna Gertrudise, Poloniuse (nõunik/kantsler) ning Poloniuse poja Laertese vahel. Laertes palub luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningas annab loa. Saabub Hamlet, kõik peale Hamleti lahkuvad pasunahääle saatel. Ilmub Horatio (Hamleti sõber) ning räägib vaimust kes oli nii sarnane endisele kuningale. Prints Hamlet soovib vaimu oma silmaga näha ning otsustab järgmisest vahikorrast osa võtta.
 Laertes hoiatab oma õde Opheliat Hamleti eest. Viimane olevat Opheliasse armunud, kuid arvatakse, et ta ainult mängib neiuga. Ophelia võtab hoiatust kuulda ja lubab ta ei raiska Hamletile enam aega. Laertes lahkub Prantsusmaale.
 Hamlet läheb vahikorda koos Horatio ja Marcellusega (kuninglik ihukaitseväelane). Jällegi on näpistav külm ja öö. Ilmub vaim, viipega kutsub ta Hamletit kaasa, to läheb. Vaim ütleb Hamletile, et on ta isa vaim ning räägib tõtt seoses surmaga. Ta ütles, et toimus mõrv mille saatis korda Hamleti lell, kuningas Claudius. Tänu mõrvale sai Claudius endale Taani kuninga tiitli ja kuninganna Gertrudi südame. Vaim kaob ning Hamlet nõuab kaaslastelt vannet, et nod ei räägiks kellelegi mis näinud olid.

2. Vaatlus. 
 Kuna Hamlet on silmapaistnud oma segadust tekitava käitumisega, siis kuningas ja kuninganna on otsustanud kutsuda Hamleti ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencranzi. Viimaste ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. Polonius kahtlustab, et Hamletit vaevab suur armuvalu Ophelia vastu. 
 Hamlet vestleb endiste ülikoolikaaslastega ja näeb neid läbi, ta küsib otse miks nad tegelikult tulid. Hamlet pigistab neist välja tõe ja saab teada, et neid kutsuti Tema Majesteedi poolt.
 Lossi saabuvad näitlejad kellel on kavas anda üks etendus lossirahvale. Hamlet vestleb näitlejatega ning soovib teha etendust veidi ümber. Nimelt tahab Hamlet kindel olla, et Claudius on tõeline mõrvar lavastades endise kuninga mõrva näidendis, siis Claudiuse reaktsioonist võib näha kas tal on süü südamel ning vaim ei valetanud.

3. Vaatlus.
 Polonius, Ophelia, kuningas ja kuninganna on audientsisaali vaheruumis. Nad otsustavad Hamleti lõksu püüda, et näha kas Hamleti probleemide taga on armastus. Teised peitsid end rippvaiba taha ning ainult Ophelia pidi jääma avalikult Hamletit ootama. Hamlet tuleb, kuid vestlusest saab aru, et mureks ei ole siiski vastamata armastus.
 Lossi saal, lava eesriidega, istmed vaatajatele.
Etendus on peatselt algamas. Näitlejad lavastavad Hamleti isa surma ühe teise mõrva nime all, nimelt peab näidendist aru saama vaid kuningas Claudius. Selhetkel kui hakatakse mõrva näitemängus läbi viima saab kuningas Claudius aru, et lavastatakse tema kuritööd. Tema reaktsioonist võib Hamlet järeldada, et vaim rääkis tõtt.
 Kuningas annab Guildensternile ja Rosencranzile käsu Hamlet kiiremas korras Inglismaale transportida ning annab neile kaasa kirja kus kästakse Hamlet Inglismaal hukata.
 Kuninganna tuba: rippvaibad, istmed, toolid, voodi. Hamlet siseneb ja hakkab Gertrudiga. Eelnevalt on Polonius end rippvaiba taha peitnud, et vestlusest kuningale rääkida. Hamlet püüab ema silmad avada Claudiuse suhtes, kuid ema on liialt pimestatud ja arvab, et poeg on tõsiselt hulluks läinud. Polonius annab kogemata oma kohalolekust märku ja torkab rippvaiba sisse mõõgaga augu, surmates niiviisi Poloniuse. Lohistab Poloniuse välja ja lahkub.

4. Vaatlus.
 Kuningas, Rosencranz ja Guildenstern ilmuvad kuninganna tuppa, Gertrud räägib mis oli juhtunud ning nimetab poja hulluks.
 Hamlet saadetakse Inglismaale.
 Laertes saabub Prantsusmaalt tagasi ning on marus oma isa surma pärast. Ta nõuab aru kuhu isa on maetud, kuid keegi ei tea kuhu Hamlet laiba jättis või mattis.
 Laevamehed tõid Horatiole ja kuningale kirjad. Hamlet kirjutab (Horatiole), et merereisil Inglismaale olid nad langenud piraatide ohvriks (jääb mulje, et see oli lavastatud rünnak). Hamlet palub Horatiol temaga kohtuda. 
 Kuningas ütleb Laertesele, et Hamlet on ta isa tapnud, ning kättemaksuks lubab Laertes end tööriistana kasutada, et tappa Hamlet. Kuningal on plaan kahevõitlusest Laertese ja Hamleti vahel, kus esimese möök on terav ja mürgitatud. Lisaks sellele on ka varuplaan: Peeker milles on surmav jook. (Kuningas sai eelnevalt Hamletilt kirja kus to palub luba lossi ilmuda.) Ilmub Gertrud ja teatab Ophelia surmast, Ophelia uppus. Laertes, kuulnud oma õe surmast kurvastab veelgi...

5. Vaatlus.
  Kaks kaevurit on surnuaias, üks lahkub kõrtsi viina järele, teine hakkab lauldes kaevama. Ilmuvad Hamlet ja Horatio. Kalmistule tuleb matuse rongkäik, eesotsas Claudius, Gertrud, Laertes ja vaimulik. Toimub matmine. Hamlet ja Horatio lähevad samuti matusetalitust jälgima. Hamlet saab aru, et tegemist on Ophelia matustega. Laertes näitab üles raevukust Hamleti vastu, see pahandab teda, kuid neid lahutatakse.
 Riiginõukogusaal. Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Saabub pisike ülepakutud riietega õukondlane ja küsib kas Hamlet on valmis kahevõitluseks Laertesega. Hamlet nõustub ja kõik seatakse valmis.
 Hamlet on oskuste poolest Laertesest üle, kuid ootamatu liigutusega riivab Laertes Hamletit (mürgine tera). Hamlet vihastub ja torkab Laertesile surmava haava. Samal ajal on Gertrud kogemata joonud peekrist, kus oli surmav jook. Ta variseb kokku ja teatab, et on mürgitatud. Laertes tunnistab oma pattu ning ütleb, et kõiges on süüdi kuningas. Hamlet tapab kuninga sundides teda peekrist jooma ja torgates ta mõõgaga läbi. Sureb ka Hamleti ema. Laertes palub Hamletilt andeks ning sureb. Hamlet variseb kokku ja teatab Horatiole, et nüüd on temakord surra. Horatio soovib samuti end meeleheitest tappa, kuid Hamlet ei luba. Ta käsib Horatiol olla tunnistajaks kõigele sellele mis oli juhtunud. Seejärel Hamlet sureb.
 Fortinbras (Norramaa prints) saabub lossi ja teatab, et sõjakäik Poola oli edukas. Nähes seda veretööd mis oli toimunud nõuab ta seletust. Saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. Horatio soovib kõik ära rääkida.
 
 Teose tegelased: (Nii nagu raamatu esimestel lehtedel on antud)
Claudius, Taanimaa kuningas 
Hamlet, Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg, praeguse vennapoeg 
Polonius, kantsler 
Horatio, Hamleti sõber 
Laertes, Poloniuse poeg 
Valtemand, Cornelius - Norramaale lähetatavad saadikud 
Rosencrantz, Guildenstern - Hamleti endised ülikoolikaaslased 
Osric, keigarlik õukondlane 
Rüütel 
Vaimulik 
Marcellus, Bernardo, Francisco - kuninga ihukaitseväelased 
Reynaldo, Poloniuse teener 
Neli-viis näitlejat 
Kaks hauakaevajat 
Hamleti isa vaim 
Fortinbras, Norramaa prints 
Norra pealik 
Inglismaa saadikud 
Getrud, Taanimaa kuninganna, Hamleti ema 
Ophelia, Poloniuse tütar

Lisaks veel õukondlased, nende naised, sõdurid, meremehed, käskjalad ja teenrid.

Tähtsamate tegelaste iseloomustus:
Hamlet oli kaval ning õnn soosis teda mitmel korral. Tal oli osav suuvärk ning armastas filosofeerida. Ülekõige vihkas lipitsemist, silmakirjalikust, teeseldud tarkust, võimuiha ja enesekesksust.
Horatio ustav sõber ning tark nõuandja.
Claudius himustas kõike mis talle ei oleks tohtinud kuuluda. Iseloomustavad sõnad: Võimuiha, võltsau.
Gertrud truudusetu oma pojaisale. Mõnevõrra kergeusklik ja pime. Siiski südames soe ja hell.

Konflikt:
Hamlet on vihane oma ema peale, kes liiga kiiresti pärast isa surma uuesti abiellus, lisaks sellele saab Hamlet teada, et isa mõrvariks oli ema uus abikaasa. See tekitab prints Hamletis pahameelt ning kaaslased ei saa aru miks ta on nii masenduses või koguni hull.
   
Tsitaadid:
“Kuni rohi kasvab, sureb rumal hobune nälga.”
“Kelm jutt suigub narri kõrvas.”
“Inimene on tühja asja sarnane, tema päevad lähevad mööda kui vari.”
“Inimene võib kala kinni püüda ussiga, kes on söönud kuningat ja süüa kala kes selle ussi ära õgis.”
“Teist inimest hästi tunda tähendab iseennast tunda.”
“Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks”