“Dekameron”
G. Boccaccio 

 


 Lugesin kolmanda päeva teist novelli. Jutustajaks oli Pampinea.

Ülevaade sündmustikust:

 Kuningas Agilulfi lossi tallipoiss oli meeletult armunud kuninganna Teudelingi. Välimuselt oli tallipoiss pikk ja sihvakas just nagu kuningas ise, kuid siiski alamast soost. Ta oli piisavalt tark, et oma tundeid avalikkuse eest varjul hoida. Samas, et kuningannale meeldida, täitis oma kohustusi ülima korrektsuse ja täpsusega. 
 Tallipoisi armutunded kasvasid ülepea, tal tuli mõte eneselt elu võtta, kuid enne veel õnne proovida. Nimelt oli tal kavas kuningannaga magada, kuid et seda teha, pidi ta teesklema kuningat endit. Varitsedes öösel kuninganna magamistoa juures, nähes, mida kuningas seljas kannab ja kuidas sisenedes käitub proovis ta järgmisel korral kuningat järele matkida. Hankinud samasugused riided, kasinud end puhtaks läks ta öösel kuninganna uksetaha. Unine kuninganna läks õnge. Tallipoiss lõbustades end ohtralt naise kehaga, teades, et kui liialt kauaks jääb, muutub lõbu kurbuseks. Lahkunud kuninglikust magamistoast, suundus ta teenrite magamisruumi ja heitis magama. Peaaegu kohe kui tallipoiss oli lahkunud, tuli tõeline kuningas abikaasa magamistuppa. Kuninganna oli mehe tulekust üllatunud ning päris aru uue kombe kohta teda kaks korda külastada ühe öö jooksul. Kuningas sai kohe aru, et mõni kaval jooksupoiss oli ta naise üle kavaldanud. Tegemata sellest suuremat lärmi otsustas ta kuninganna toast lahkuda. Keevas vihas suundus ta kohe magavate teenrite ruumi. Ta teadis, et armumängudest ei ole mehe pulss veel langenud. Katsudes kõik teenrid ükshaaval läbi leidis ta üles süüdlase. Kuna tallipoiss teeskles magamist, ning kuningas ei tahtnud nii endale kui ka naisele häbi teha, siis lõikas ta tallipoisi pikkadest juustest vaid salgu ja seejärel lahkus. Süüdlane sai kohe aru milleks teda oli märgistatud. Ta otsustas, et lõikab kõigil teistel teenritel just samast kohast juukseid. Hommikul käskis kuningas kõik teenrid tema ette tuua. Nähes, et kõigil oli soengust salk välja lõigatud, mõistis ta, et ka alamast ühiskonnakihtidest pärinevad inimesed võivad küllaltki targad olla. Teades, et süüdlane on üks teenrite seast, hoiatas ta kõiki, et ärgu enam niiviisi tehku. Siis lubas ta kõigil minna. Kuningas teadis, et kui oleks suurema kära teinud, siis oleks nii tema kui ta naise au rüvetatud. Tark tallipoiss vaikis sellest juhtumist vältides niiviisi enda hukku.

Tegelased:

Kuningas Agilulf oli elutark mees. Kuna ta oli kuningas, siis peab ütlema, et kuulus eelkõige kõrgemasse klassi. Ta oskas kaitsta oma perekonna au.
Kuninganna Teudeling oli samuti kõrgemast soost. Ta oli ülimalt kaunis, aus ning tark naine. Kuid kellel armastusega õnne ei olnud.
Tallipoiss alamast soost, kuid samas nii arukas ja kaval. Teda kirjeldatakse kui lootusetult armunut, kes on valmis isegi surema armastuse pärast.

Konflikt:

Põhiteemaks võiks pidada armastust, kus alamast klassist tallipoiss on pööraselt armunud kaunisse kuningannasse, ning kellega ta kõige lõpuks veel lõbutseda saab. Jutustaja või autor tahab näidata, et vahel püüdes teiste vigu paljastada ja seeläbi oma häbi vähendada, võib oma häbi hoopis suurendada.

Kõnekujundid:

“Üleni armutules põledes.”
“Mida väiksem lootus, seda suurem on armastus.”
“Unine ümmardaja avas ukse.”
“Mis uus mood see teil täna on?”
“Mees kees vihast ja nördimusest.”
“Nüüd aga võite jumala nimel minna.”

Hinnang:

 Üpris tore looke. Pean austust avaldama tallipoisile kelle tarkus ja julgus paneb imestama ning kuningale kes mõtleb enne kui teo korda saadab. Lühike ning huvitav.